Rahvusvaheline gootika

Kristuse kiusatused. Illustratsioon vendade Limbourgide loodud Berry hertsogi tundideraamatus Très riches heures du Duc de Berry (folio 161v). Keskne sündmus on paigutatud peaaegu tagaplaanile, fantastilise looduse keskele, samas kui põhilise osa pildipinnast hõlmab detailselt kujutatud fantaasiarikka arhitektuuriga loss ja erinevaid sümboolseid tähendusi kandvad olendid ja objektid
Krużlowi madonna, umbes 1410. Tugevalt rõhutatud on s-kujuline kehahoid, pehmelt rulluvana kujutatud rõivavoldistik ja naeratavad ilmed
Maarja ja Kristuslaps pühakutega paradiisiaias. Ülem-Reinimaa meister, umbes 1410. Humoorikalt on kujutatud Jeesuslast kannelt mängimas ja Püha Jüri lohet selili maas pikutamas, realistlikult kõiki aiakese lilli ja linde
Neitsi rinnakuju. Terrakota, polükroomia, umbes 1390
Arrasi vaip kurtuaasse armastajapaariga, 1410. Realistlikud lõbusad detailid on lustiv koer ja jänesed
Maarja Magdaleena inglitega Toruni Püha Johannese kirikus, 14. sajandi lõpp
Claus Sluter. Polükroomsed kiviskulptuurid kalvaarmäe postamendil ("Moosese kaevul") Dijonis

Rahvusvaheline gootika või internatsionaalne gootika[1](prantsuse keeles gothique international[2], itaalia keeles gotico internationale[3]), eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka sõnapaari "pehme stiil"[4][5] (saksa keeles weicher Stil, prantsuse keeles style adouci), on hiliskeskaja Euroopa maalikunstis, skulptuuris ja dekoratiivkunstis valitsenud stiilisuund, mis levis üle terve Lääne-Euroopa 14. sajandi viimasest veerandis ja 15. sajandi esimesel poolel. Stiili iseloomustab elegants ja delikaatne realism, mis vastas õukondlikule maitsele ja oli silmnähtavalt mõjutatud ilmalikust rüütlikultuurist, sõltumata sellest kui religioosne või traagiline oli kunstiteose aines. Rahvusvahelist gootikat on peetud vaheastmeks keskaegse kunsti juurest renessansskunsti[6].


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy